Tänapäeva ilmaprognoos

Marko Zirk

Ilma ennustamine kuulub laia meteoroloogiaks nimetatavasse teadusvaldkonda. Selle eesmärgiks on vaadelda ja uurida atmosfääris aset leidvaid protsesse (nt. soojade ja külmade õhumasside liikumine, pilvede teke ja areng, jne.) ning neid võimalusel kirjeldada füüsika seaduste ja matemaatika valemite abil.

Ilma prognoosimise ajalugu saab alguse aastatuhandete tagant, kuid kaasaegsed ennustamise meetodid on prognoosimise algusaegadega võrreldes põhimõtteliselt teistsugused. Muistne ennustamine rajanes vaatluslikul kogemusel, kuid kuna tihti ei mõistetud õieti ilmanähtuste taga peituvaid protsesse, jättis prognoosi täpsus sageli soovida.

Tänapäeval tehakse ennustusi aga loodusseadusi arvestades ning moodsa tehnika (radarid, satelliidid, ilmajaamade mõõteaparatuur, jne.) võimalusi kasutades. Seega põhinevad ilmaprognoosid õigel arusaamisel atmosfääriprotsessidest ja täpsel ilma-andmete (nt. temperatuur, niiskus, tuule kiirus) ülemaailmsel kogumisel. See võimaldabki määrata, kuidas atmosfäär areneb tulevikus ning tagab ennustuse täpsuse lühemaajalises mastaabis (kuni 2 nädalat täpsete numbriliste ilmaennustusmeetodite korral).

Kaasaegsed ilmaprognoosid sisaldavad mahukaid matemaatilisi arvutusi suurte vaatlustest ja muudest allikatest kogutud andmehulkadega. Seetõttu muutus täpsem prognoosimine võimalikuks alles pärast arvutite leiutamist. Ilma ennustamisel ja paremate prognoosiprogrammide väljatöötamisel kasutatakse võimsaid arvuteid - klaster- ehk kobararvuteid (vt. joonist allpool), sageli isegi maailma võimsaimate raalide hulka kuuluvaid superarvuteid.

Atmosfääri- ja keskkonnafüüsika labori klasterarvuti. Rein Rõõmu foto.

Arvutite abil ennustamiseks koostatakse vajalikke füüsika ja matemaatika seadusi arvestades arvutiprogramm, millesse antakse sisse vajalikud kogutud andmed. Seejärel arvutab programm välja atmosfääriseisundi (ilma) ehk meid huvitavad suurused (sh. nt. temperatuuri, tuulte suunad) järgmisel tulevikus oleval ajahetkel. Saadud ilmapilti töötleb ja seletab inimeste jaoks lahti meteoroloog ehk ilmatark. Meteoroloogi ennustus edastatakse massimeediavahendite (raadio, TV, ajalehed) kaudu inimesteni.

Täiendavat lugemist

http://et.wikipedia.org/wiki/Meteoroloogia

http://en.wikipedia.org/wiki/Weather_forecast

Ilm.ee ilmalehekülg:

Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi kodulehekülg:

http://www.emhi.ee/